Tuntuselt Uue Euroopa esikolmikusse liikumine sobib ideaalselt järgmiseks suureks eesmärgiks, mille puudumise üle on juba kümnendi jagu kurdetud, kirjutab Creatum OÜ partner ja loovjuht Igor Baturin.
On kolm põhjust, miks peaksime aastal 2018 vaatama Eesti kui riigi tuntusele uue, avarama ja teadlikuma pilguga. Need põhjused on pea võrdselt nii e-majanduse buum, tavamajandus kui ka turvalisus. Meie riigi tuntuse kiire ja kavakindel suurendamine suure ostujõuga demokraatlike riikide turgudel on nii alanud e-kaubanduse ajastut kui ka geopoliitilist seisu silmas pidades tugev strateegiline samm, mis loob olulisel määral uut avalikku hüve.
Mida me üldse teame Eesti tuntusest laiemas areaalis kui lähiriigid? Väga vähe või üldse mitte. Vastavaid uuringuid on EASis hinnatud siiani liiga kalliks. Värskeim EASi tellitud lähiregioonile keskenduv Kantar EMORi uuring pärineb eelmisest suvest ja kinnitab riigi tuntuse kohta üle tuntud faktid: meid teavad lähinaabrid, küllalt hästi ka ajalooliste seostega Saksamaa ja Suurbritannia.
Edasi läheb asi karmiks
Meile meeldiks näiteks mõelda, et kultuuriliselt lähedasena tajutud Norras ja Hollandis teatakse ju meid hästi, kuid külma dušina vaatavad meile vastu numbrid 35% ja 53% – just nii palju hollandlastest ja norrakatest teab meist üldse midagi. Valus. Aga Kanada, USA või Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide lihtkodanikud, kes peaks ostma e-poest kõrgema lisandväärtusega toodet või näitama küsitlustes toetust NATO initsiatiividele meie regioonis? Me ei taha seda teada. Ometi kinnitab tõsisemate turundajate kogemus, et tuntus toob oma kulu kiirelt tagasi.
Tuntuse probleemi põletavamaid murekohti on, et iga aastaga aina suuremaid kasvunumbreid näitava e-kaubanduse ajastul ei piisa tööst riigi tuntusega üksnes establishment’i kuuluvates sihtrühmades, nagu poliitikud, investorid, ettevõtjad ja kõrge haridustasemega kvaliteetmeedia tarbijad. Aastal 2018 vajab aga Eesti ettevõtja ja e-poodnik edu saavutamiseks positiivset tuntust ka keskharidusega Hispaania koduperenaise ja USA tööstustöölise silmis. Ainuüksi põhjusel, et nemad vajutavad veebipoes klahvile add to cart.
See pole kaugeltki etteheide riigiasutustele ega EASile, kes on tuntuse loome põhiraskust kandnud. Viimase 15 aasta numbrid turismivoogude kasvatamise, investorite kaasamise ja ettevõtjate segmendipõhiste huvide edendamisel välisturgudel on veenvad. See on olnud esimene samm. Muutunud aeg ja majandus aga nõuavad kiiremas korras ka teist sammu ehk tööd laiapõhjalise tuntusega: sellega, millest on aja jooksul riigiturundusega kokku puutunud ringkondades räägitud kui unistusest, kuid milleks taktikaliste ülesannetega koormatud EASil pole olnud kunagi eelarvet. Samas puudub teisele sammule majandust edasiviiv alternatiiv – ei saa ju olla lahendus, et jääme meid huvitavatel ostujõulistel turgudel igavesti tundmatuks perifeeriaks, või kibe sedastus, et made in Estonia ei saa kunagi sisu, tähendust ega elujõudu. Saab küll – aastakümneid süsteemselt tegutsedes. Ka Soome made in Finland, joutsen-merkki jt tänaseks suure tähendusjõuga turundusatribuudid pole oma väge saanud viie aastaga, vaid aastakümnetega. Oluline on mõista ja tegutseda.
Tuntuse keemia
Tuntuse rolli mõistmine üksikisiku tasandil pole keeruline – keda tunned, seda usaldad ja eelistad. Tuntuna sai nõukaajal järjekorrata kõrtsi ja saab tänapäeval Elu24 veergudele. Keerulisemaks läheb asi, kui räägime riigi kui kaubamärgi või brändi tuntusest. See justkui ei puudutaks meie igapäevast elu ja on seega teemana kuidagi kauge, nõuab lisaks eelteadmisi, spetsiifilisi mõõtmisi ja uuringuid. Neid napib, nagu ka selget arusaama, millist hüve laiem tuntus riigile ja selle kodanikule ikkagi toob. See on ositi arusaadav, kuna spontaanse ja aidatud tuntuse tegelik roll toodete, teenuste, aga ka ettevõtete ja riikide edus on mõneti spetsiifiline know-how, mida võiks võrrelda näiteks biokeemilise alusuuringuga meditsiinis. Kursis on sellega eeskätt suuremate rahvusvaheliste brändide juhtimiskogemusega või sügavamate kaubamärgi või brändiloome teadmistega turundajad. Nende jaoks on pikk ja järjepidev investeerimine tuntuse kasvu iseenesestmõistetav, sest muud võimalust ei lihtsalt ole. Ilma selleta on tee võimaliku kliendi südamesse ja rahakotti suletud.
Mida ei tunta, seda ei usaldata, ja mida ei usaldata, seda isegi ei proovita. Olgu selleks riik e-poe toote või turismi sihtkoha kujul. Koos tuntuse kasvuga suureneb sihtrühma avatus – positiivne hoiak ja valmisolek tutvuda, seejärel proovida. Kliendile, kes küsib, miks ta peaks tuntuse kasvatamisele raha kulutama, oleme esitanud ikka ja jälle lihtsa kujundliku küsimuse: kui tänaval tuleks talle vastu muidu sõbralik ja viks inimene ning pakuks talle midagi müüa, siis kas ta ostaks? Vastus on kindel ei. Pilt aga muutub, kui ta tunneks seda inimest mõnevõrra. Sel juhul ta juba kuulaks inimese ära, aga tingimata ei ostaks. Kui ta aga tunneks seda inimest hästi ja teaks ka tema kauba sisu ja eeliseid, siis on ostu tõenäosus juba suurem. Olgu selleks mõtteliseks tänavaks siis kaubanduskeskus, veebiportaal või reisibüroo.
Mõistmaks tuntuse maagilist väge, võib igaüks teha katse iseenda peal: valiksid sa poliitiku, kellest sa midagi ei tea? Valiksid sa toote, mille tootjamaast sa pole sisuliselt kuulnud? Toetaksid sa oma poja lahingusse minekut riigi eest, mida sa ise tea või mis on heal juhul sinu jaoks ebamäärane ex-Soviet-Union või koguni kind of Russia? Viimased on Põhja-Ameerika noortelt pärinevad tsitaadid. Muide, USA noored vaidlesid selle üle, kas Läti riigi olemasolust võiks teada 5% või tervelt 9% USA tavakodanikest.
Riigiturundus ei ole põhiolemuselt erinev mis tahes toote turundusest, psühholoogilised parameetrid inimeste tähelepanu, huvi ja poolehoiu võitmiseks on pea identsed ning kõige alus on ikka ja alati tuntus – alates esmasest baasteadmisest kuni maine profiili nn peenhäälestuseni. Ja mis peamine: inimene valib peaaegu alati selle, mis on tuntum.
Me oleme olnud riigi nn katustuntuse suhtes pikalt uinunud olekus. Meedia räägib meile turismi kasvust ja e-residentsusest. See rahustab ja suurendab enesekindlust. Kõik on hästi. Ja teatud sihtrühmades kindlasti ongi.
Tinakaane kergitamine
Riigi kasvav katustuntus stimuleerib majandust osaliselt kohe, tehes seda lihtsalt ja otseselt, sh turismi ja sellele eelnevate klikkide kaudu, mida on võimalik ümber jaotada ka kaubandusse. Katustuntuse suurendamine suurendab alati ka taktikalist reaktsiooni. EASi taktikalised turismiedenduskampaaniad saaksid tuge ja muutuksid numbritelt veelgi efektiivsemaks, turistidevoog kasvaks veelgi nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis.
Teiseks ja peamiseks kasuks on riigi tuntuse imeline võime kergitada välisturgudele pürgivatelt Eesti ettevõtjatelt nn tinakaant ehk teha nende elu fooniloomega oluliselt kergemaks. Just nendelt meestelt-naistelt, kes teevad iga päev 14 tundi tööd, et meie majandus kauaoodatud kõrgema lisandväärtuse astmele kerkiks. Et lõpuks ometi tekiks marginaal, mis kergitab palku ja paisutab riigi kaugast.
Sel kohal meenub paaditootja jutt, kelle vastu alles kolmandal käigul Kesk-Euroopa suurriigi messile hakati huvi tundma, seni peletas huvilisi Eesti kui tootjamaa tundmatus. Aga kui palju ta kulutas neile kahele jäädmurdvale messil käikudele? Ilmselt pea kõik, mis tal oli, ehk raha, mida ta tegelikult vajas oma toote-, disaini- kui kaubamärgi arenduseks.
Nii tekibki suletud ring. Ilmselt on selliseid näiteid sadu – riigi tuntuse puudusest tingitud tinakaas läbilöögi kohal on nii raske, liiga paljud väsivad seda üksi kergitamast ja jätkavad odava no-name allhankijana või olematu marginaaliga, et peagi väsida ja lasta end üle võtta. Nii kustuvad head tooted ja teenused, homse majanduse edulood, mida me vajame nagu hapnikku.
E-ajastu ei tunne piire
Juba mõnda aega pole vaja tulla Eestisse turismireisile selleks, et osta mõnd meie toodet. Selle saab veebist, kui vaid tunneks tootjamaad ja seega usaldaks seda. Eestis on enam kui 5000 e-poodi ja 55% eurooplastest on viimase 12 kuu jooksul teinud ostu internetipoest. Kui paljud julgeks osta Eesti e-poest meie kallimat toodet? Selge, et sellel numbril on suur kasvuruum.
Niisiis: geoblokeeringud e-teenustelt taanduvad, e-poodide piirangud kaovad ja käibed kasvavad kümneid protsente aastas, tarned kiirenevad. Piiriülese e-majanduse start on kõlanud, aga kas meie ettevõtjad suudavad konkureerida esikümnesse? Ilma riigi tuntuse toetuseta on nende positsioon selgelt nõrgem. Vaevalt ostaks meist keegi arvutit Ghana e-poest, kui tuua heasoovlik näide mõne vähema tuntusega riigi kohta siinsest vaatepunktist.
Täpselt sama tundmatud oleme aga ilmselt me ise näiteks mõnele Kanada pereemale, kes sooviks osta veebist meie kõrgekvaliteetset puittoodet. Praegu meie tuntus ilmselt ei toeta tema ostuemotsiooni. Samas on Eesti ettevõtjatel piisavalt konkurentsivõimelisi tooteid, mida saab müüa veebi vahendusel. Samuti toetaks tuntus siinsete ettevõtjate initsiatiive, haaramaks haritud tööjõu ja geograafilise asendi toel suuremat initsiatiivi piiriüleses e-kaubanduses. Kokkuvõttes tasub otsustajal endalt küsida: kas lihtne ameeriklane Ohiost kulutaks 1000 dollarit kallimale Eesti matkasüstale, mille tootjariigi olemasolu ega asukohta ta siiani ei teadnud?
Julgeolek
USA avalikkuse toetuse kasv liitlaste poolel sõtta astumiseks oli II maailmasõja ajal sammsammuline protsess, mis oli tugevalt seotud info liikumise ehk probleemile laiapõhjalise tuntuse loomisega. Viimastel aastatel oleme meedia vahendatud küsitlustest näinud, kui polariseerunud on näiteks Saksa avalikkus küsimuses, mis puudutab Bundeswehri asetamist NATO idapiiridele. Seda vaatamata faktile, et Saksamaal on tänu ajaloolistele ja kultuurilistele sidematele ning ilmselt ka EASi viimase 15 aasta tööle Eesti tuntus vägagi heas seisus kas või Lõuna-Euroopa riikidega võrreldes. Võimalikus eskaleeruvas geopoliitilises pingesituatsioonis mõjutab aga ühe demokraatliku riigi otsuseid ka avalik arvamus, mida ei mõjuta üksnes tuntus otsustajate seas, vaid just nn põllul. Lihtsustatult öeldes: suhteliselt või väga tundmatu riigi kaitseks ei soovi keegi oma lapsi idarindele saata.
Emigreerunud turutõrge
Riigi abi ettevõtjale nõuab kokkuleppe kohaselt turutõrget, kuid juba mõnda aega on see turutõrge edasipüüdlikuma ettevõtja jaoks „emigreerunud“, asudes väljaspool Eestit. Ja seal riik ka sekkuma peab – Prantsusmaal, Itaalias, USAs ja Kanadas jne. Luues riigile üldist tuntust just lihtsamate inimeste peades, jõukate demokraatiate lihtsates massides, kelle jaoks kipume jätkuvalt olema terra incognita ja kõlame kuidagi nagu Balkan.
Vajadusest intensiivselt oma tuntusega tegeleda ähmastab enesekeskne maailmanägemine ja sellega seotud isekohanduvad lootused. Tundub lihtsalt nii uskumatu, et meid ei teata. Laulsime end vabaks, aga … ei teata! Reaalsus on halastamatu. Mis tahes riigi keskmine e-ostleja või turist ei viitsi aga tõesti eriti ise uurida ja lähtub kõmumeedia kildudest või kusagilt imbunud vildakate stereotüüpide osistest, mis kokku moodustavad nn isetekkelise tuntuse. Seda võib kirjeldada kui Iltasanomate efekti – kui loed vaid seda väljaannet, siis on Eesti selge probleemide allikas.
Moraal on, et kui pole päris tundmatu, siis mingi tuntus riigil on alati. Iseasi, kas me sellist soovisime. Ehk siis asju vabalt ujuma lastes on neil kalduvus minna allavoolu. Ainus viis kindel olla, on tuntuse loomisega ise aktiivselt tegeleda, esmapilgul kallilt ja kivi kivi haaval tähelepanu tõmmates, oma argumente esitades ja lugu rääkides.
See maagiline CNNi sekund
Usun, et ainuüksi need kolm komponenti on niivõrd olulised, et arvutama asudes ei tundu meile ka kalliduse kujundiks muutunud CNNi või BBC sekund enam liigselt kulukas. Hoopis selle mitteostmine võib osutuda suurusjärkude võrra kallimaks kaotatud e-kaubanduse käibe, investorite turvatunde, aga ka lihtsama turismivoo rakursis. Samas on kahed viimased USA valimised elav tõestus, et suurest kahurist ei pea tulemuse saamiseks enam ammu laskma. Väike riik võiks oma tuntuse hüppelisel suurendamisel väga hea tulemuse teha ainuüksi targa ja täpselt sihitud sotsiaalmeedia kampaaniate võrgustikuga. Rahvusvahelised task-force`id on siin abiks ja nii ei tähenda suurem tuntus automaatselt mõtlemist ja otsuseid blokeerivaid astronoomilisi kulusid või fantaasiaid neist.
Aga siiski, kui palju selleks raha kulub? Sky is the limit. Aga võrreldes teiste meie strateegilisi positsioone parandavate investeeringutega on kulu mõõdukas. Kui uusi kaitseinvesteeringuid mõõdame sadades miljonites, siis kas iga-aastane 20 miljonit lisaeurot riigi rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks on liiga palju? Võtmesõnaks strateegilise turunduskommunikatsiooni puhul on alati järjepidevus – riigi (katus)tuntusse tuleks investeerida järjest vähemalt 10–20 aasta jooksul. Igat riigi turundussenti poolitav pinnapealsus tuleks selleks ajaks lihtsalt välja lülitada.
Mille arvel? Kui kogume igal aastal kokku näiteks vaid osa ümbrikupalkadesse kaduvatest maksudest, siis sellest juba enam kui piisab. Rääkimata ELi võlakirjadest jm katteallikatest, mille tarvis on otsitud, aga pole leitud veenvaid, tulevikku suunatud investeerimiskohti, mis raha reaalselt tagasi tooks. Seda paari aasta tagust debatti lugedes tabasin end alatasa mõttelt: aga riigi kallis, ent veelgi tulutoovam tuntus? Väga pikalt edasi lükatud strateegiline investeering, mis ei ignoreeri riikide jätkuvalt karmi konkurentsi tähelepanu, kaitse ja investeeringute pärast. Add to cart.
Artikkel ilmus Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames ajalehes Äripäev 09.03.2018: https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/03/09/igor-baturin-tuntud-voi-tundmatu-eesti
Disainisime Teliale uude peakontorisse FitTracki. Ei mingit liftisloksumist enam! Osutub, et usinalt trepist lipates saab lõpuks ka maratonidistants mängeldes tehtud. See sobib Telia peamaja värske mõtlemisega, kus pole enam isegi kindlaid istumiskohti. Copy’dest jookseb läbi Telia släng, täpsemalt parafraasid tehnodialoogile. Meeldiv on koostööd teha kliendiga, kes hindab mängulist lähenemist nii tõsisele teemale nagu fatburning.
Levinud praktikate kohaselt kuulub riisikasvatamine pigem troopilistesse kliimavöötmesse, ent Hannes Engl tõestas, et nõudlik vili kasvab ka Austrias. Hannes päris isaisalt töötava farmi, moderniseeris selle sisseseaded ja tehnika, tellis Creatumist farmile mõnusa positiivse ja päikeselise nime, kaasaegse logo ja pakendid. Hannese visioon oli väljendada käsitsitootmist, ökoloogilisust, kohalikku päriltolu. Riisi- ja pähklipakendite stants on välja töötatud koostöös Austria väiketootjaga. Tulemuseks sai mugavalt kasutatav pakend, mida saab ülevalt küljelt avada, nii et riisi saab kallata kasvõi otse keevasse vette ilma, et peaks mingisuguseid muid “vahevahendeid” kasutama.
Kas teadsite, et Oma Ehitaja on ehitanud TTÜ suurepärase raamatukogu? Või G4S eristuva peakontori Paldiski maanteel?
Creatumil avanes suurepärane võimalus teha kuue kodulehe loomise eesmärkidel koostööd Eesti ühe edukaima ehitusfirma Oma Ehitajaga. Creatumi roll – uue kodulehe toimimise loogika, disain, tekstid ja koostöös Upgrade OÜ-ga ka koodikirjutamine. Kummardus Marko Koksile ja Team-Americale videote eest, mis kodulehe avalehel nähtavad on. Erilist tähelepanu sai kodulehe mobiilse kasutamise funktsionaalsused, valminud ja arendusfaasis olevate objektide otsimootori kasutamismugavus.
Koostöös Trinidad Wisemaniga on valmis saanud Sisekaitseakadeemiale uus veeb. Projekt oli üks mahukamaid veebiprojekte Creatumi portfellis. Sisekaitseakadeemia veebi sisu on liialdamata paarsada A4-mahus tekstimahtu, lisaks koondab akadeemia enda alla mitut allorganisatsiooni (raamatukogu, kirjastus, spordikeskus, keelekeskus jm.) Tänu Trinidad Wisemani toetusele ja veebiloome strateegilisele toele valmis kaasaegse disainiga ning oluliselt parema funktsionaalsusega veebikodu meie riigi ainsale sisekaitsele spetsialiseerunud õppeasutusele.
Algas Haridus- ja teadusministeeriumi ettevõtlusõppeprogrammi Edu ja Tegu teavituskampaania, mille eesmärk on kutsuda üles noori ja lapsi osalema ettevõtlikkuskonkursil. Creatum tegi kampaaniale teavitusmaterjalid, sh teleklipi, postrid, printreklaamid, bännerid, kodulehe jm. Eriti inspireeriv oli kohtuda edukate noorte ja lastega fotosessioonil ja teleklipi võtetel, niisiis veel kord suured tänud kõigile kampaanias osalenutele.
Ettevõtlusõppeprogrammi missioon on suur – tegemist on Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti kõrgkoolide ja teiste väärikate partnerite ühisprojektiga, mille raames luuakse õppematerjale ja sisu kõikides vanuseastmetes noorte ning laste ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks. Mõned näiteks: miks ei võiks näiteks matemaatika tunnis lahendatavad ülesanded sisaldada nii matemaatilisi kui ka ettevõtlusalaseid arvutusi? Või, miks ei võiks kokandustunnis valmis saanud vastlakukleid tasu eest koolilaadal müüa?
Vaata ka konkursi kodulehte SIIT
Värske EMORi uuringu kohaselt on Creatumi mainelt Eesti esikolmiku agentuur. Täname tunnustuse eest kliente ja turunduskommunikatsiooniturgu laiemalt. See slaid näitab ka, et ca 10 aastat tagasi alustanud uue põlvkonna reklaamiagentuurid on teinud oma tööd hingega, toonud turule uut vaimsust ja vitaalsust ning viinud nii kliente kui Eesti majandust jõudsalt soovitud eesmärkide suunas. Jätkame samas vaimus.
Heameel, et võitsime tuntud Karni kaubamärgi usalduse ja saame laiendada nn igapäevatoodete osakaalu oma kliendiportfellis. Eesseisev koostöö hõlmab tuntud ja armastatud kaubamärgi täies mahus rebrandingut ja latt on kõrgel.
Uuendasime oma pikaajalise kliendi Hansabussi reklaamikeelt. Esikohale kerkisid Eesti bussituru tellimusvedude liidri löövad faktid ehk numbrid > http://www.hansabuss.ee/numbrid/
See on lugu kingsepa kingadest 🙂 . Olime vist viimane Eesti agentuur, kellel polnud veel oma Facebooki profiili. Nüüd siis jagame oma tegemisi ka operatiivsemas vormis > https://www.facebook.com/creatumagency/
Hea meel on tõdeda, et meie klient Telia on saavutanud iga-aastase Ostuöö kampaaniaga uuel tasemel müügitulemused. Loodame, et ka meie taktikalised muutusesoovitused olid abiks. Igal kampaaniatööbil oma karakter!
Unikaalse kõik-ühes kontseptsiooniga Pet City lemmikloomakaupluste kett aina laieneb ja Creatumil on heameel abiks olla. Lemmikud liputavad saba nüüd ka Leedus Domus Pro keskuses, Riia Domina keskuses ja Eestis uuenenud Tartu Lõunakeskuses, Veeriku Selveris, Põlva Konsumis ja peagi ka Lasnamäe Tähesaju Citys. Creatumi rolliks jätkuvalt graafiline- ja sisedisain.
5G andmeside pole lihtsalt uue generatsiooni andmesidetehnoloogia, vaid revolutsioon! Meil Creatumis oli rõõm aidata Telial lansseerida mahuka 5G tulevikuvõimalusi tutvustav kampaania.
Mida 5G tähendab ja milles seisneb revolutsioon? Piltlikult öeldes viib 5G meid täiesti uude maailma. See on maailm, kus masinad suhtlevad masinatega, kus autod sõidavad ise, kus linna valgustus käivitub või lülitub välja vastavalt sellele, kui pime väljas on. Jne, jne, jne. 5G viib ärilise mõtlemise uuele tasandile ja annab selle võrra inimestele rohkem vabadust – ikka selleks, et meil kõigil oleks aega nautida seda, mis elus tegelikult oluline on.
TELIA Company koostöös Ericssoni ja Inteliga on välja töötamas 5G standardit selleks, et uus andmeside tehnoloogia saaks laiadele massidele kättesaadavaks juba alates 2020. aastast.
Lansseerimiskampaania avalöök anti septembris Euroopa Liidu tippkohtumise raames Digital Summitil, kus rahvusvahelised digivaldkonna tippametnikud said oma käega proovida miniekskavaatori viiteajata kaugjuhtimist. Samuti said esmakordselt 5G eeliseid proovida Tallinki reisijad.
Kampaania raames saab näha uuenduslikke digipostreid, mobiilibänneri erilahendusi, seninägematuid touch-screen võimalusi kaubanduskeskustesse ja kodulehe 5G HUB-i. Vaata lähemalt siit www.telia.ee/5g
Meil on hea meel, et ka meie väike käsi oli mängus Eesti Euroopa Liidu eesistumise tippsündmuse disainimisel. Aitasime oma kliendil Telial luua ja disainida lähituleviku tehnoloogiale pühandatud näitusekontseptsiooni.
Eile, 29. septembril 2017 kohtusidki Tallinnas kokku ELi riigipead ja valitsusjuhid digitaalvaldkonna tippkohtumisel. Selle korraldas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoniga.
Mõned pildid ka:
Juht-tool ja booth. Foto autor: ARON URB.
Väikse meenutusena Digital Summiti Telia lahendus – tegemist oli juht-tooliga, milles istuja pani pähe VR seti ja haarates juhttooli küljes olevatest kangidest sai ta reaalselt juhtida koppa, mis asus Digital Summiti telgist väljaspool, ca 50 meetri kaugusel (sellel fotol on näha kumera lilla katuse all olev väike ekskavaator – seesama masin hakkaski liikuma kui inimene juhttoolis kange liigutas, pure magic!). Andmeside oli toestatud 5G-ga, tarkvara lahendused Telia & Ericssoni koostöös, tooli set-up, screenid, telik, kujundused, sõnumid Creatum & Elamusstuudio koostöö. Oli uskumatu sündmus! Tänud Teliale meie maailma avardamast.
Jüri Ratas koppa juhtimas. Foto: ARON URB.
Kopp lähemalt, foto: CREATUM.
Euroopa noorte teadlaste konkursi parimatele andisd peapreemiad üle president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits.
Konkursist võttis osa 146 õpilast 38st riigist 89 uurimistöö ja -projektiga. Parimaks tunnistas žürii 14 aastase Kanada noormehe Danish Mahmood töö W.I.N.I.T.S. Traadita omavahel ühendatud mitte-invasiivne triaaži süsteem (Wireless Interconnected Non-Invasive Triage System).
Creatumil oli au võita EUCYS 2017 agentuurikonkurss graafilise identiteedi ning disainide loomiseks. Konkurssi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Euroopa Komisjon ning haridus- ja teadusministeerium. Vaata meie võidukat graafilist disaini siit.
Sotsiaalministeeriumi poolt juhitava Peresõbraliku tööandja märgise pilootprojekt on edukalt lõppenud ja algab taotluste II voor. Creatumil on heameel, et oleme saanud disiani ja turunduskommunikatsiooniga laiemalt kaasa aidata ühiskondliku sidusust suurendavale problemaatika teadvustamisele.
Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad üldjuhul konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse efektina on välja toodud haiguspäevade arvu vähenemine, töötajate madalam stressitase, tööandja maine paranemine. Kokkuvõtteks see edendab tööandja konkurentsivõimet. Kuna väheneb tööjõu liikumine, siis säästab tööandja töötajate värbamisel ja väljaõpetamise.
Creatumis valmis juba kolmas Eesti toidu kuu kampaania. Kutsume kõiki osalema > http://eestitoit.ee/ ja lapsed kaasa, sest sel aastal on laste- ja noorte teema-aasta.
Eesti toidu kuud tähistati esimest korda 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest, aasta varem 65 000 inimest. Kodumaise tooraine võtavad oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat Eesti maapiirkondade restorani. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020ˮ, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.
Creatumil on taas heameel teatada, et kampaania õnnestus väga hästi ja tõi inimesed taas maale. Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud teisel üle-eestilisel avatud talude päeval rekordilisse 275 avatud talusse juba üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
Enim külastajaid oli tänavu Andre Farmis (5600). Ida-Virumaal asuv Konju Kitsefarm võõrustas 4000 inimest, Tartumaal Ihaste tallid ja Angorabbit 3000 inimest. Esko talu külastas 2400, Loigu talu 2076 ja Rebala talle 2000, Mahefarm OÜ-d 1800, Siidrifarmi 1500, Polli Loomaaeda 1450, OÜ Voore Farmi 1317, Saksa Talupoodi 1300 ja Saidafarm OÜ-d 1270 inimest.
Eesti Kopsuõdede Ühing on erialaorganisatsioon, millest palju laiemalt ei teata, kuid mille rolli Eesti rahva tervise hoidmisel on raske üle hinnata. Meil on heameel, et saime koostöös maailma ühe suurima ravimitootjaga õla alla panna.
Asjal suur saladuskate ja enne sügist midagi rääkida ei saa. Alles siis tuleb asi avalikuks ja … Aga nimi, ID, brand story ja disainid on Creatumi poolt valmis! J
Suurem kampaania on eetris paljudes eri meediumites ning teavitab rahvast eelistest, mis avanevad Telia kliendile paljudes kaubagruppides. Kõik ostma!
Creatum võitis Siseministeeriumi usalduse loomaks otseturunduslahenduse disaini ja teostust teavituskampaaniale, mille ülesandeks on e-valijakaardi tellinud kodanike arvu suurendamine. Aktsioon aitab vähendada väljastatavate paberkaartide arvu ja seega säästa ka loodust.
Telia on Eesti Kontserdi üks põhitoetajaid ja toob kultuuri inimesteni.Saaremaa Ooperipäevade ja Haapsalu Tšaikovski festivali tarvis loodud disainid viisid selle teadmise omakorda festivalipublikuni.
Creatumil on heameel, et varsti juba 10 aastat oleme aidanud kujundada Eesti Kaitseväe kui tööandja mainet ja luua kaitseväüe eesmärke toetavaid taktikalisi reklaamikampaaniaid. Vastvalminud kampaania kannab pealkirja „VÕIMATU POLE MISKI“ ja kutsub terasest mehi maailma ühtedele kõige rängematele katsetele. Preemiaks koht eriüksuses ESTSOF / EOG ja võimalus treenida koos maailma absolutsesse eliiti kuuluvate USA salajaste eriüksustega.
Meil heameel ja au teatada, et võitsime ühena kolmest Balti riikide reklaamiagentuuridest Telia uute partnerite otsingule suunatud 4-voorulise konkursi. Creatum saab olema uute partnerite seas väiksem suuruselt, ent mitte vaimult. J Kaks teist agentuuri on Age Eestist ja Baltikumi üks viimaste aastate auhinnatuim agentuur MILK Leedust.
Creatum võitis Kultuurikatla agentuurikonkursi kontseptsiooniga, mis näeb katelt laiemas semantilises tähenduses. Uus esindustrükis on suunatud professionaalsetele ürituste ja sündmuste korraldajatele ja annab täisülevaate sellest, mida Põhja-Euroopa üks unikaalsemaid kultuuri- ja bürookeskusi pakub.
Creatum võitis Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse riigihanke loomaks reklaamikampaania 29. aprillil 2017 toimuvale esimesele üle-eestilisele avatud kalasadamate päevale.
11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada oma individuaalse programmiga kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad, vabatahtlik merepääste, Politsei- ja Piirivalveamet; kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja pillimehed ning lastele toimuvad kalaõpitoad. Kaluritelt on võimalus osta värsket kala ja maitsta kohalikke kalatoite. Taustaks lustlik muusika ja kõik muu mis ühe rahvaliku sadamapeo juurde kuulub.